Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek: Ida-Virumaa ja Eesti

Suund

Vale suund

Õiglane üleminek Riik DPSIR: Mõju

Sissetulek hõlmab lisaks palgatulule ka tulu ettevõtlusest ja maa ning muu vara rendist, samuti teistelt leibkondadelt saadud regulaarseid makseid (näiteks elatis), omanditulu, tulumaksu juurde- ja tagasimakseid ning sotsiaalseid toetusi, näiteks vanaduspension, lapsetoetus ja muud. Leibkonna netosissetuleku puhul on maha arvatud kõik riiklikud maksud ja teistele leibkondadele tehtud maksed. Mahajäämus näitab, kui palju on Ida-Virumaa leibkonnaliikme keskmine netosissetulek Eesti keskmisega võrreldes madalam.

*Mõõdiku suuna määramisel kasutati mahajäämust Eesti keskmisest.

Tableau embed – LeibkonnaliikmekeskminenetosissetulekkuusEestisjaIda-Virumaal

Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek on ajas kasvanud nii Eestis tervikuna kui ka Ida-Virumaal, kuid piirkondlik mahajäämus Eesti keskmisest suureneb. See viitab, et piirkonna majanduslik heaolu paraneb riigi keskmisega võrreldes aeglasemalt.
Eesti keskmist tõstavad oluliselt Harju maakond (eriti Tallinn) ja üha enam ka Tartu maakond. Seetõttu ei peegelda riigi keskmine enamiku piirkondade tegelikku sissetulekutaset, kuid annab võrdluse üldise heaolutasemega. Ida-Virumaa on üks neist piirkondadest, mis jääb riigi keskmisest kõige selgemalt ja püsivamalt maha.
Statistikaameti andmetel on Ida-Virumaal Eesti kõrgeim suhtelise vaesuse määr, mis peegeldab sissetulekute mahajäämuse mõju elanike toimetulekule.

Märksõnad: netosissetulek, Ida-Virumaa, ÕÜF

Avaldatud: 11.03.2026 Uuendatud: 11.03.2026

Vaata kõiki mõõdikuid